Alzheimeri tõbi on progresseeruv ajuhaigus, millega kaasneb aju järkjärguline taandareng. Kõige sagedamini esineb seda inimestel vanuses üle 65 eluaasta.¹

Haiguse vältel tekib teatud ajuosade taandareng, millega kaasnevad rakkude hukkumine ja häired nende talitluses, mälu järkjärguline halvenemine, arutlus-, otsustus-, õppimis- ja kõnevõime mandumine, orienteerumisvõime kadumine ning suutmatus tulla toime argitoimetustega.^2-3

Need muutused hakkavad ajapikku inimese igapäevaelu üha rohkem mõjutama ja vähendavad iseseisvust, kuni viimaks on haige teistest täielikult sõltuv.² 

Alzheimeri tõbi mõjutab tohutult ka haige hooldajat.⁴ Enamik hooldajatest on lähisugulased, kes hoolitsevad patsiendi eest oma kodus - see on paljunõudev ja kurnav ülesanne, mis on nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt väga ränk.^3-4

Alzheimeri tõve sümptomid ilmuvad järk-järgult aastate jooksul ja on inimeseti erinevad.³ Esimesed sümptomid on tavaliselt unustamine ja kerge segadus.³ Alzheimeri tõve sümptomid võib laias laastus jagada kognitiivseteks, funktsionaalseteks ja käitumuslikeks/psühholoogilisteks muutusteks.

• Kognitiivsed muutused: halvenenud lühiajaline mälu (suutmatus meenutada hiljutisi sündmusi, enese kordamine, asjade asukoha unustamine, tegevuse organiseerimatus), raskused otsuste langetamisel, halvenenud aja- ja ruumitaju, vähenenud õppimisvõime ning raskused sõprade ja pereliikmete äratundmisel.^3,5,6

• Funktsionaalsed muutused on seotud igapäevatoimingutega: haige ei suuda enam rahaga ümber käia, reisida ega enese eest hoolitseda (söömine, riietumine, isiklik hügieen), tal tekivad tasakaaluhäired ja liigutused muutuvad ebakindlaks.^3,7 Lõpuks muutuvad Alzheimeri tõvega inimesed hooldajatest täielikult sõltuvaks. ^3,7

• Käitumuslikud/psühholoogilised muutused: patsiendil võivad tekkida ka käitumishäired, mis suurendavad hooldaja õlule langevat koormat veelgi. Nende hulka kuuluvad ka tagasitõmbumine seltskondlikust elust, apaatia ja ükskõiksus, rõhutud meeleolu, ärevus ja ärrituvus.³ Käitumismuutustega on pereliikmetel ja hooldajatel eriti raske toime tulla ning see ongi sageli patsiendi hooldusasutusse paigutamise põhjus.⁹    
  
  

1. Igapäevaelu takistavad mäluhäired.

2. Raskused plaanide tegemisel või probleemide lahendamisel.

3. Raskused teada-tuntud koduste, töiste või vabaajatoimingute sooritamisel.

4. Raskused ajas või kohas orienteerumisel.

5. Raskused visuaalsete kujundite ja ruumiliste suhete mõistmisel.

6. Probleemide tekkimine sõnade ütlemisel või kirjutamisel.

7. Asjade panek valesse kohta ja võimetus oma tegevust sammhaaval meenutada.

8. Vähenenud või kehv otsustusvõime.

9. Eemaletõmbumine tööst või sotsiaalsest suhtlusest.

10. Muutused meeleolus ja isiksuses.

Dementseid inimesi on maailmas 50 miljonit.¹ Kuna maailmas rahvastik üha vananeb, siis diagnoositakse igal aastal umbes 30 miljonit uut haigusjuhtu.² WHO prognoosib, et dementsuse levimus kasvab iga 20 aastaga peaaegu kaks korda ja et 2050. aastaks on maailmas 152 miljonit dementset inimest.¹¹

Alzheimeri tõbi on dementsuse levinuim põhjus, moodustades 60–80% kõigist juhtudest.³ Dementsuse maksumus ühiskonnale on hinnangute järgi 818 miljardit USA dollarit, mis kasvab 2030. aastaks 2 triljoni USA dollarini.¹¹

Inimesed, kes arvavad, et neil endil või nende lähedastel esinevad Alzheimeri tõve sümptomid, peaksid pöörduma abi ja nõu saamiseks oma arsti poole. Alzheimeri tõbe diagnoositakse vestluste põhjal, mis patsiendi ja tema hooldajaga tehakse; mõnikord kasutatakse ka vereanalüüse ja ajukuvamise tehnikat. Ülevaate saamiseks haigussümptomitest ja nende raskusastmest on olemas hulk hindamisskaalasid.

Praegu ei ole Alzheimeri tõve vastast ravi olemas, kuid sümptomeid on võimalik leevendada ja uuringud jätkuvad.¹ Kuigi Alzheimeri tõve puhul kasutatavad ravimid ei peata haiguse progresseerumist, võivad need dementsuse sümptomite süvenemist ajutiselt aeglustada ning parandada Alzheimeri tõbe põdevate inimeste ja nende hooldajate elukvaliteeti.¹ Tänapäeval püütakse kogu maailmas leida paremaid viise selle haiguse ravimiseks, ennetamiseks ja sümptomite tekke edasilükkamiseks.¹